Taristu seminar: neljas kodutöö

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.

Kõige rohekem jäi mulle meelde külaskäik GAG-i ning kustumatult hea mulje Ingridist kui haridustehnoloogist. Kui tuua näiteid teadmusjuhtimise protsessidest lähtuvalt, siis ta tegeles aktiivselt nii teadmiste hankimise (väga hea koostöö õpetajatega), hõivel (blogid, repositooriumid jne), jagamisel (GAG-i IKT seminar) ja rakendamisel (juhendid, mentorlus). Samuti mulle meeldis tema äärmiselt positiivne suhtumine. Vist kustumatu mälestuse sellest külaskäigust jätab järgmine episood:

Olime jõudnud kohta koolis, kus laeti iPad’e ning ta kirjeldas probleemi, kus õpetajad vahetevahel ei broneeri seadmeid vastaval lehel ning lihtsalt võtavad ja kasutavad. Selle peale keegi ütles, midagi sarnast: “Lõhnab nagu noomitukirja järele õpetajate listis”. Selle peale Ingrid vastas: “Ei, üldsegi mitte. See kiri saab olema midagi sarnast: “Kallid kolleegid. Meil läheb superhästi haridustehnoloogia vallas. Te olete teinud suure töö ja julguse kõike seda tehnoloogiat kasutades. Kuid üks väike jõupingutus veel. Enne kui iPad’e kasutate, palun…. “”

See väike lõik andis mulle küll mõtteainet, kuidas me oma sõnumeid edastame ja kultuuri muudame.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?

Enda töö kontekstis, on suhteliselt normaalne, et su kursuslased on ka sinu sotsiaalvõrgustiku osa. See on väga tihedalt seotud ka meie strateegiaga, kus me taheme säilitada kontakti oma kursuslastega ka pärast kursuse lõppu. Taoline isiklik side meie jaoks on pigem hea ja seotud meie väljaõppe jätkusuutlikkust. Samuti ma pole kuulnud, et kellelgi sellega suuri probleeme oleks olnud, sest üldiselt on tegemist täiskasvanud inimestega. Samas ma pean tunnistama, et on ka inimesi, kes tingimata tahavad sinuga rääkida just sinu puhkeajal ja asjadest, mis ei ole päris telefonijutt (jällegi infoturbe küsimus). Antud hetkel minu organisatsioonis puudub ka keskkond, kus liikmed saaksid taolisi asju turvaliselt arutada. Kui organisatsioon seda keskkonda ei taga, kuid vajadus on olemas, siis ilmselgelt tehakse seda muul viisil ning tihti keskkonnas, mis pole selleks sobiv. Kuid ma saan aru, et üldharidukoolides võib see olla probleem, eriti kui lapsel pole veel arenenud sellekohast empaatiat ja taktitunnet. Parim lahendus sellekohaste probleemide vältimiseks on need asjad üheskoos läbi arutada ning ühiselt kehtestada reeglid, mida kõik ka järgiksid.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)

Kindalasti on see tänapäeval suur probleem ning oma organisatsiooni hinnates, siis pean tunnistama, et sellekohane teadlikkus on väga madal. Autorikaitsest on inimesed kindlasti kuulnud, kuid nad ei taju enda osa selles funktsioonis. Erinevate litsentside tüüpidest ja tasemetest pole vist väga mõtet rääkidagi. Kaitseliidu töötab märkimisväärses osas allohvitsere, kellest paljud pole kunagi kokku puutunud, selliste teemadega nagu viitamine ja plagiaat. Samas nad ise loovad uusi õppematerjale, mille tarvis nad koguvad informatsiooni ka interneti avarustest ja õppematerjalidest, ilma et nad mingilgi määral nendele viitaksid. Teisalt võib ka üheks põhjuseks pidada sellealase kultuuri puudumisele. Suhteliselt raske on inimesele selgitada, miks ta seda tegema peaks ja mis juhtub siis, kui ta seda ei tee. Praegusel hetkel tõenäoliselt ei juhtugi midagi. Kuna me oma materjale kuhugi pilve üles ei riputa ning asutuseväliselt ei jaga, siis on väga väike tõenäosus et kellelgi kunagi mingeid pretensioone tekiks. Transformatiivse õpiteooria järgi peab inimese väärtusmaailmas tekkima kõigepealt konflikt ning alles siis saab hakata seda muutma. Taolist konflikti saaks hästi simuleerida, kui keegi teine kasutab selle inimese loomingut ilma loata ja viitamata. Äkki alles siis me saame rääkida mõttemaailma muutumisest. Kui inimesel on olemas taoline isiklik kogemus, siis annavad ka igasugused juhendid ja tutvustused paremaid tulemusi.

Küll on meie organisatsioonis olnud probleeme inimestega, kes ei soovi sotsiaalmeedias või avalikus galeriis pildile jääda. Selleks me oleme kehtestanud rutiini, kus me alati küsime inimestelt luba, et ka me võime nende pildi üles riputada. Vajadusel oleme isegi udustanud inimeste nägusid piltidel.
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

Olen juhtinud mitut suurt riistvarahanget. Mõned minu soovitused ja õppetunnid:

  1. Tee kindlasti eeltööd praktikakogukondades ning muude materjalides, milliseid parameetreid ja tegureid tuleb kindlasti arvestada ja millele tähelepanu pöörata.
  2. Selgita välja oma organisatsiooni vajadused nendest parameetritest lähtuvalt. Mõtle strateegiliselt ja kas antud parameetrid õigustavad ka ennast tulevikus. ITK vallas tasub pigem osta uusim mudel, kui vana, mille kasutajatugi või lähitulevikus kaduda. Mõtle ka, mille suhtes sa oled nõus kompromisse tegema.
  3. Küsi hinnapakkumisi erinevatest firmadest. Hinnad, mis kajastuvad ettevõtete kodulehtedel, ei ole kivisse raiutud, äkki on kuskil laos ka mõni vähekasutatud mudel või näidis.
  4. Lepi kokku ja käi laiendatud grupiga ka tooteesitlusel. Tihti selguvad just seal mõned funktsionaalsused või piirangud, millest te esialgu teadlikud polnud.
  5. Koosta erinevate pakkumiste analüüsitabel ning hinda tooteid parameetritest ja olulistest teguritest lähtuvalt. See lisab otsustamisel kaalu. Tihti paneb asjad vaid hind paika, teinekord jällegi ülema emotsioonipõhine otsus, kuid võimalusel tasub osta ikkagi vahend, mis on parima hinna/kvaliteedi/võimekuse suhtega. Pane kokku asjaosalistest komisjon ning tehke otsus koos. Nii võib kindel olla, et tehakse parim valik.
  6. Võimalusel proovi juurde kaubelda lisagarantii, tasuta koolitus ja hooldus. Kui töötad riigiasutuses, siis tuleb kindlasti meeles pidada, et kõik need vahendid soetatakse maksumaksja raha eest ning nende heaolule mõeldes. Seega tuleb raha kasutada säästlikult, optimaalselt ja strateegiliselt mõeldes.