Haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel

Kui arutleda õppetegevuse kvaliteedi üle ja haridustehnoloogia rollist selles, peab alustama kvaliteedi mõistest ning selle kasutamisest õppetöö kontekstis. Kvaliteedi mõistet on defineeritud väga erinevalt, kuid enamasti on see seotud sellega, kui hästi toode või teenus vastab kliendi või kasutaja ootustele ja nõuetele. Kui õppetööd kujutada kui mingit ärilist tootmisüksust, siis meil oleks tehas (kool), kus töötavad töölised (õpetajad), kes valmistatakse mingit toodet (õpilane). Kui vanasti oli tehase suurimaks kliendiks keegi kolmas isik (lapsevanem, organisatsioon või ühiskond tervikuna), kelle nõuetele pidi toode (õpilane) vastama, siis tänapäeval on selleks üha enam toode (õpilane) ise. See tähendab, et õppetöö peab vastama just õppuri vajadustele ja tingimustele. Sellest lähtuvalt on õppetöö kvaliteet sõltuv just sellest, kui hästi see vastab õppuri isiklikele vajadustele ja eripäradele. Et kool püsiks tänapäeva võistluslikus maailmas pildil ja saavutaks eelise konkurentide ees, õppetöö kvaliteet on üks võtmetegureid selle saavutamiseks ning mitte ainult indiviidi tasemel, vaid ka ettevõtete ja riiklike eesmärkide saavutamiseks. Oluline on, et “tehase” struktuur, protseduurid, protsessid ja ressurss toetaksid kõike seda.

Õppetöö kvaliteeti on raske mõõta. Et seda objektiivselt teha, siis võimalusi selleks on vähe: kas võrrelda õppetöö tulemusi püstitatud eesmärkidega või eelnevalt kehtestatud standardiga (Vlašić, Vale, & Puhar, 2009). Et tagada “toote” kvaliteet, peab “tehas” sellesse järjekindlalt panustama ja seda valdkonda juhtima, et vastata kliendi normidele. Et vastata nendele nõudmistele, peab organisatsioon muutuma terviklikult, kus iga funktsioon organisatsioonis sees panustab kvaliteeti. Olulised on kõigi töötajate kõrged hoiakud selles suhtes.

Kvaliteeti õppetöös saab analüüsida ja hinnata seitsmes valdkonnas (Vlašić, Vale, & Puhar, 2009). Järgnevalt analüüsin ka haridustehnoloogia rolli nendes valdkondades.

  • Õppekavade struktuur, sisu ja võtmepädevuste integreeritus

Haridustehnoloogia seisukohalt on oluline, et digipädevuste arendamine oleks integreeritud kõikidesse õppe- ja ainekavadesse. Sammuti kaugõppe läbiviimisel on määratud vajalikud õpi- ja õppekeskkonnad. Kontaktõppetundide puhul on täpsustatud vajalikud tehnoloogilise süsteemid (simulaatorid, projektorid, tahvlid jne), mis seda toetaksid. Õppekavade arendamisel teeb haridustehnoloog koostööd õppekavade arendajatega ja vastavate spetsialistidega.

  • Õpitulemuste hindamine püstitatud eesmärkidega ja kehtestatud nõuetega;

Püstitatud eesmärgi ja nõuded peaksid olema tihedalt seotud digitehnoloogiate kasutamisega ning hindamine nende kasutamisest lähtuvalt. Digitehnoloogiad on kui uus “keel”, vahend oma mõtete väljendamiseks.

  • Õppimise ja õpetamise viisid, nende vastavus õppuri vajadustega.

Kooli haridustehnoloogiline taristu ja õpetajate digipädevused toetavad õppurikeskset ja kaasaegset õpikäsitust. Õppetöös rakendatakse õppurite juba olemasolevaid digipädevusi ning digipädevuste hindamine toimub läbivalt läbi õppetöö.

  • Õpilaste isiksuse arengu ja õpiprotsessi toetamine;

Erinevad õpisüsteemid peavad arvestama inimese isiklike vajaduste ja õpistiilidega ning olema paindlikud. Õpisüsteemide valik ei ole võimalusel pealesurutud ning võimaldama valida erinevate süsteemide vahel. Õppimine on läbi digitehnoloogiate õppurile paindlik, õppur saab võimalusel ise valida aja ja koha.

  • Kooli tegevus- ja arengukava vastavus püstitatud eesmärkidega ja huvigruppide vajadustega;

Õppetöös kasutatavad digitehnoloogiad peavad olema olema õpieesmärkide saavutamisele orienteeritud võimalikult efektiivsel viisil. Kooli haridustehnoloogiline plaan arvestab ja toetab kõikde kooli huvigruppide vajadusi ja ootuseid (õpetajad, õpilased, lastevanemad jne). Kool kasutab igapäevases suhtluses ja infovahetuses digivahendeid.

  • Kooli materiaalse ja inimressursi professionaalsus ja koostoime, avatus innovatsioonile;

Koolis on vajalik haridustehnoloogiline infrastruktuur, mis on seotud õpiprotsessi ja õpieesmärkidega. Kooli arvutivõrk loob avatud ja turvalise keskkonna. Kooli õpetajatel on vajalikud digipädevused tehnoloogia rakendamiseks. Toimub pidev õppeprotsessi parendamine ja uute tehnoloogiate rakendamise võimaluste otsimine ja õpetajate digipädevuste arendamine. Koolis on toimivad praktikakogukonnad haridustehnoloogilise kogemuse ja teadmise jagamiseks.

  • Kooli juhtimise ja eestvedamise viisid ja kvaliteedi tagamine.

Kooli juhtimisel kasutatakse valdkonnale kohaseid haldussüsteeme. Kooli juhtkond soosib, motiveerib, toetab ja inspireerib õpetajaid kasutama ja lõimima digitehnoloogiad õppetöös. Õpetajaid ja organisatsiooni hinnatakse ka digitehnoloogiate kasutamise võtmes.

Kokkuvõtlikult, haridustehnoloogia roll õppetöö efektiivsuse tõstmisel  peaks olema terviklik ja kõiki kooli funktsioone kaasav ühine jõupingutus. Sammuti peab olema haridustehnoloogia olema esindatud kõikides õppetöö etappides – alates planeerimiset, kuni läbiviimise ja hindamiseni. Haridustehnoloog mängib selles protsessis keskset rolli ning nõuab temalt kõiki nende protsesside ja funktsioonide korralduse ning eripärade mõistmist. Haridustehnoloog, kooli juhtkonna toetusel, mängib keskset rolli kooli haridustehnoloogilise teadmuse ja kogemuse hankimisel, haldamisel, jagamisel ning vajalike hoiakute arendamisel.

Kasutatud kirjandus:

Vlašić, S., Vale, S., & Puhar, D. K. (2009). Quality management in education. Interdisciplinary Management Research, 565-573.

 

 

 

 

Haridustehnoloogiline nõustamine | Sissejuhatuse ülesanne

Mis on e-kursus ja mis on elektrooniliste õppematerjalide repositoorium?

E-kursus on kursus mis viiakse läbi täielikult IKT vahendite toel. E-kursus võib olla täiesti autonoomne, ilma õpetajata, kui ka õpetaja aktiivsel osalusel. E-kursus võib olla ka sünkroniseeritud, kus inimesed viibivad õppekeskkonnas samaaegselt või vastupidi, õppurid viibivad keskkonnas ajaliselt vabalt ja hajutatult.

Elektrooniliste õppematerjalide repositoorium on kui õppematerjalide ladu kuskil IKT keskkonnas, kuhu neid saab üles laadida, hoiustada, muuta ja kasutada. Repositooriumitele on ka iseloomulikud andemed õppematerjalide kohta (metaandmed), mis näitavad, kes, millal, miks ja kellele vastavad materjalid koostas. Nende järgi leiavad õpetajad ja õpilased just endale sobiva ja vajaliku õppematerjali.

Mille poolest nad erinevad?

Minu nägemuse järgi e-kursus kujutab endast pedagoogiliste printsiipide järgi üles ehitatud keskkonda, kus õppematerjali käsitletakse metoodiliselt ja milles eristuvad ainekäsitluse, harjutamise ja hindamise osad.

Millist lisaväärtust aitab “e” luua?

“E” aitab muuta õppetööd mitmekesisemaks ja õppuri jaoks paindlikumaks. Õppimine ei ole seotud enam sinu geograafilise asukohaga ja kellaajaga, vaid saab sündida igal pool ja ajal. Sammuti sunnib see õppurit kasutama kaasaegseid tehnoloogiaid ning nii parandades oma digipädevusi. Kindalsti ei ole e-kursused sobilikud kasutamiseks igas olukorras. Varjatud teadmuse edasiandmine nõuab endiselt lähedast füüsilist kontakti õppija ja õpetaja vahel.