virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid: Esimene ülesanne

Esimene päev

Otsustasin proovida õpihaldussüsteemi Eliademy, sest mind kõnetas fakt, et tegemist on eestikeelse keskkonnaga, mis võiks olla täiesti arvestatav valik minu koolile (Kaitseliidu kool). Kui paljud muud Euroopa riigid saavad uhkeldada, et tegemist on kakskeelse riigiga, kus kõik kodanikud suudavad soravalt inglise keelt rääkida (näiteks Taani), siis siin Eestis me paraku seda veel öelda ei saa. Seega keele aspekt mängib siiamaani olulist rolli. Eliademy esmamulje oli väga hea: kaasaegne disain ning paljulubav reklaam, mis lubas 3 sammuga ilusa e-kursuse luua. Võrdluseks õpihaldussüsteemiga ILIAS, mis minu organisatsioonis on kasutusel (paljuski just sellepärast, et teda on hinnatud piisavalt turvaliseks), siis selle kujundus on jalgu jäänud kuhugi eelmisesse kümnendisse ning pidev arendustöö on ta väga keeruliseks muutnud. Eliademy tundub olevat nendes valdkondades parem.

Proovin ennast registreerida, kuid kohe ilmnes tõrge: keskkond ei toeta Internet Explorer 11 veebibrauserit, mis on paraku minu tööarvutis ainuke lubatud lehitseja. Pean mõni teine päev kodus jälle proovima… Sellega seoses tekkis mul kohe küsimus: kas õpitarkvara peaks kohanduma õppija vajaduste ja võimalustega või vastupidi. Tänapäeval on erinevate tarkvarade valik sisu toomiseks meeletu ning erinevaid failiformaate palju. Kui lähtuda õppijakesksest lähenemisest, siis minu ootus on, et õpitarkvara kohanduks just MINU vajadustega ning oleks valmis koostööd tegema just nende programmidega, mis MINU arvutis on.

Tänavu oli mul võimalus külastada BETT haridustehnoloogia messi Londonis, kus mind kõnetas sügavalt õpihaldussüsteem Firefly. Eriti meeldisid mulle selle keskkonna arendemise põhimõtted:

• Lihtsus – parem vähe häid võimekusi, kui kõik kujutletavad võimekused;
• Haridus – koolid ei ole äriettevõtted, fookus on õppuril;
• Õpetajatel on kiire – aitame õpetajatel aega säästa, mitte kulutada;
• Integreerime, mitte ei leiuta jalgratast – koolides on juba väga palju erinevaid infosüsteeme. Firefly märkamatult ühildub nende kõigiga.
• Mitte ainult tarkvara – tegemist on suurema kontseptsiooniga, kuhu kuuluvad ka süsteemi juurutamine, koolitamine ja toetamine.
• Iga kool on erinev ja oma nägu – tarkvara kohandub sinu kooliga, mitte kool tarkvaraga.

(Home: Firefly Learning LLP, 2015)

Selle briti firma tarkvara püüdis ühilduda ise kooliga ja selle vajadustega ning see oli LIHTNE. Proovisin isegi sinna sisu toota: lihtsalt lohista tekst ja pildid leheküljele ja valmis ongi! Lisaks pakkus tarkvara erinevaid lahendusi sotsiaalse õppimise võimaldamiseks. Mul on tunne, et just see on õige viis, kuidas kaasajal head õpitarkvara arendada. Paraku on antud firma alles tuult tiibadesse saamas ning nende fookus oli suunatud just briti koolidele, mitte riigist välja.

Teine päev

Proovisin õpihaldussüsteemi Eliademy’s kursust koostada. Seekord siis isikliku arvutiga, kasutades Mozilla Firefox uusimat veebilehitsejat. Sisse sain logida, kasutades oma isiklikku Facebook’i kontot. Uue kursuse loomine oli tõesti lihtne: kirjuta kursusele nimi ja lühikirjeldus ning vasta mõnele kategoriseerivatele küsimustele. Sama lihtne, nagu ettevõtte loomine Eesti Vabariigis (võrreldes siis teist riikidega). Kuid nagu ettevõtjatelgi, kes tihti satuvad raskustesse, et uus firma kasumlikuks pöörata, nii tekkisid ka minul raskused, et selles keskkonnas õppetöös tõsiseltvõetavat partnerit  näha.

Sisu töötlemiseks kasutatav sisuhaldussüsteem (CMS) tegi kõike mis vaja, kuid mitte väga mugavalt. Originaaldokumendi kujundust matkida mul täielikult ei õnnestunud, piltide ja videode lisamisel tuli seadistada väga palju erinevaid parameetreid. Visuaalselt esteetilist kujundust kohati ei õnnestunudki saavutada (võimalik, et see oli ka minu oskustes kinni). Korraks tekitast elevust võimalus pidada tarkvara vahendusel veebiseminare, kuid lähemal vaatlus tuli välja, et tegemist on tarkvara tasulise rakendusega (tarkvara on muidu tasuta, kuid piiratud võimekusega, täisversiooni eest tuleb maksta 1€ kasutaja kohta). Ülesannete jagamiseks oli võimalus kas kirjutada leheküljele ülesande kirjeldus või laadida üles eraldi fail. Samuti oli võimalus korraldada valikvastustega küsitlust või testi. Olles kasutanud õpihaldussüsteemi ILIAS ja proovinud Firefly’d, kus on väga palju võimalusi ülesannete jagamiseks ja hindamiseks, siis Eliademy võimekus selles vallas oli väga kahvatu. Õppimise sotsiaalse poole toetamiseks oli ainukeseks lahenduseks võimalus pidada foorumit. Enda organisatsiooni vajadustest lähtuvalt, kus me tahame, et meie oleks süsteemi omanikud (süsteem jookseks meie hallatavast serverist), siis taolist lahendust nad ei pakkunud. Kui proovida hinnata  antud süsteemi, siis üks kaasaegne  õpihaldussüsteem peaks:

• toetama konstruktivistlikku õpikäsitust;
• toetama koostööd õppurite vahel;
• lähtuma õppuri personaalsetest vajadustest;
• olema võimeline integreeruma muude süsteemidega;
• olama avatud  ja toetama arendustööd kõikide huvigruppide poolt ning jaoks;
• olema kuluefektiivne ja võimaldama maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid süsteeme.

(Watson & Watson, 2007)

Kui lähtuda nendest põhimõtetest  ning minu kasutajakogemusest, õpihaldussüsteem Eliademy paraku kõrgeid punkte ei saa ning kaasaegseks süsteemiks seda pidada ei saa.

Mis puudutab õppimist, siis Eliademy sobib pigem faktiliste ja kontseptuaalsete teadmiste edasiandmiseks, mis ei nõua suurt kognitiivset võimekust ega eelda erilist sotsiaalset mõõdet. Taoline võimekus iseloomustab paljusid õpihaldussüsteeme, kuid kaasaegne lähenemine õppimisele eemaldub taolistest kõik-ühes süsteemidest, pigem on oluline valida õige tööriist ülesande täitmiseks, lähtudes ennekõike õppuri vajadustest. Selle ülesandega aga kõik-ühes süsteemid, nagu Eliademy, hakkama ei saa. (Siemens, 2004)

Kokkuvõtvalt, Eliademy on küll väga lihtne süsteem, kuid selles lihtsas paketis ei pakuta erilist võimekust. Kui eesmärk on lihtsalt õppetöö sisu ja  korraldusliku poolt hallata, siis on see keskkond täiesti piisav, kuid kaasaegselt korraldatud õppetöö juhtimine nõuab oluliselt võimekamaid süsteeme, mis suudavad seejuures jääda lihtsaks.

Kasutatud kirjandus:

Home: Firefly Learning LLP. (12. September 2015. a.). Allikas: Firefly Learning LLP kodulehekülg: http://fireflylearning.com/

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 28-34.

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Viited:

Esimene teema: virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid